19.saj alguses esimesed miljonilinnad London ja Pariis. 20 saj keskpaik teine linnade kasv arengumaades. Tööstusajastu linnad: kasvasid kiiresti, keskel ärila ja tööstusettevõtted, selle ümber agul, rikkad kolivad ääre- ja eeslinnadesse, kujunes välja infrastruktuur, kujunevad sektorid. Infoajastu linnad: tööstus kolib äärelinna, kesklinnas on meelelahutus ja teenindusasutused, kaubanduskeskused, tööstushooned renoveeritakse, agulid muutuvad elurajoonideks, ettevõtted kolivad eeslinna. Agraarajastu linnad: tootmine ja elamine olid segamini, kitsad ja ebasümmeetrilised linnad, antisanitaarsus ja halvad elutingimused. Inimarenguindeks= SKT+kesk. eluea indeks+haridustasemeindeks . Rändevood 18.saj: 1. USAsse, Inglismaalt, sest otsiti vaba maad; 2.L.-Ameerikasse Portugalist ja Hispaaniast, sest otsiti vaba maad, 3.Ameerikasse Aafrikast, orjakaubandus. Kaasaegsed rändevood: Lääne-Euroopasse Ida- ja Lõuna-Euroopast ja P
Samas tekib üha rohkem uusi intensiivse koormuskasvuga piirkondi, kus alajaamad ja elektriliinid on tugevasti ülekoormatud või töötavad edastusvõime piiri lähedal. Tüüpilised koormuste ümberpaiknemise põhjused: 1. Omaaegsete kolhoosi- ja sovhoosikeskuste koormused on langenud mitmeid ja mitmeid kordi. 2. Endistes väikemajapidamistes on elektritarbimine suurenenud, mitme- suguse kodutehnika aga ka uute tehnoloogiliste seadmete arvel. 3. Endised suvilarajoonid on muutumas elurajoonideks. 4. On aktiviseerunud elamuehitus suuremate linnade piirialadel. 5. Palju omaaegseid suurettevõtteid on lõpetanud oma tegevuse. 6. Olemasolevad tootmisettevõtted kolivad kesklinna kallilt ärimaalt oda- vamatele äärelinna aladele. 7. Uued tootmisettevõtted rajavad oma tootmisüksused suurlinnade ääre- aladele või praeguste maakonnakeskuste lähedusse. Taolised muutused on tekitanud olukorra, kus elektriettevõtted vajavad
annaabi.ee 
