Nimetu
metskonnaga. Metskonnas on võimalik käia loodusõppeprogrammides ning mööda 5,5
km pikkust metsanduslikku õpperada. Rada kulgeb Pühajõe äärsest Piksepalve lugemise
kohast Sitalise soo kaudu.
4
2. Erastvere park
Erastvere mõisa park ei ole eriti liigirikas, siin leidub harilikku kuuske, mändi,
arukaske, harilikku pärna, vahtrat, tamme ja saart. Ainus võõrpuuliik on siberi nulg.
Mõisast kulgeb piki järvekallast allee, mis algab elupuudega ning lõpeb pärnadega.
Pargi väärtuslikem osa on aga põline tammik.(Ungern-Sternberg...)
Allee kõige jämedama pärna ümbermõõt on 4,15 meetrit ning tema tüves on tühimik,
millesse inimene vabalt ära mahub. Allee ja järve vahele jääb looduskaitse all olev
Erastvere tamm (ümbermõõduga 3,50 m), mis on istutatud arvatavasti 1806. aastal.
Seega on ta üle 200-aastane.
Dr. Reim (metsateadlane, kes uuris sealset taimestikku) kirjeldas tammikut 1923.
annaabi.ee 
