Meditsiiniajaloo konspekt
Viirused olid bakterioloogia ajaloos segav faktor. Aastal 1884 introdutseeris Pasteuri kolleeg
Charles Chamberland (1851-1908) piisavalt väikeste pooridega sõela, mis baktereid läbi ei
lase, küll aga viirusi. Seda filtrit kasutades näitas Dmitri Ivanovski (1864-1920) 1892. aastal
tubaka mosaiiktõbe uurides, et haigus võib levida ka ,,vedeliku" kujul (bakterivabalt).
Ivanovski kahtlustas antud juhul ,,toksiine" (bakterite eluprodukte). 1898. aastal kordas neid
katseid hollandlane Martinus Beijerinck (1851-1931), kes sai aru, et tegemist peab siiski
olema iseseisva fenomeniga. Ta ei suutnud seda kultiveerida, kui nägi, et see levis ainult neis
rakkudes, mis jagunesid. Viirused olid avastatud (küll teoreetiliselt näha neid veel võimalik
ei olnud, sest tolleaegsed mikroskoobid seda ei võimaldanud). Samal aastal tehti sarnasel
moel kindlaks ka esimne loomade viirus suu- ja sõratõbi. Esialgu usuti, et tegemist nö
annaabi.ee 
