Tšehhovi ja Tolstoi loomingu kokkuvõtted
mõisa ära ja muudab selle suvitusrajooniks. Ranevskja, kellele see hinge ei mahu, kuna L oli pärisorja järeltulija, on sunnitud
linna kolima.
Ranevskaja pole uuenevas maailmas kohanenud (Vm ilu ja kõik tema metsad ja aiad lähevad kodanluse kätte aadlimaailm
on hukkumisele määratud), harjunud elama ,,võlgu võõral arvel". Samas helduse ja headuse kehastus, juhuslikud inimesed
nuruvad temalt välja viimsegi kopika.
Lopahhin osav ärimees, andekas elupraktik, rikas. Tõmbab Ranevskaja poole, kelle headust ja ilu lapsepõlves tunnetanud.
Tal on kultuuripüüet ja valmidust jääda omakasupüüdmatuks.
Trofimov ,,igavene üliõpilane" ja tütar Anja tulevikumotiiv. Nende usk tulevikku on nooruslikult veendunud ja seda kannab
töö kui elu põhiväärtus. Töö rõõmu, õnne, elu läte.
Kirsiaed R ja G on kirsiaia kaotus katastroof, Anjale ja Trofimovile on kogu Vm ,,meie aed" nad lahkuvad ,,väikesest