Selgroogsed
Kuna kahepaiksetel
puudub võime oma keha temperatuuri olulisel määral reguleerida, on nende aktiivsus tihedas
seoses keskkonna temperatuuriga, nad on kõigusoojased. Paljudele kahepaiksetele on omane
võime ajutiselt ebasoodsate tingimuste üle elamiseks langeda letargiasse (suveuni, talveuni).
Kahepaiksete liigiline mitmekesisus on suurim sooja kliimaga aladel, kuid nad peaaegu
puuduvad kõrbetes ja ookeanisaartel, sest nad eelistavad niiskeid elupindasid. Eesti on 11
liiki kahepaikseid.
Enamik tänapäeva kahepaikseid on loomtoidulised, samas olles ise toiduks suurematele
röövloomadele. Kahepaiksete olulisemad eripärad on seotud eluga nii vees kui maismaal.
Nahk on õhuke, ja kuna kopsud on kahepaiksetel veel ebatäiuslikud, talitleb nahk lisa-
hingamiselundina. Kahepaiksetel puudub nahal kaitsev sarvkiht, et efektiivselt gaasivahetuses
osaleda, sellepärast on tal ka oht kuivada. Viimase vältimiseks tegutsevad limanäärmed nahas.
annaabi.ee 
