Vaikus
Vaikus
Lugedes mõnest raamatust, et saabus täielik vaikus tundub kirjeldatud situatsioon üllatavalt
paeluv. Minu arvates võib seda tendentsi täheldada seetõttu, et vaikus, millena klassifitseerub
inimtekkelise müra puudumine, on muutunud igapäevaelus erakordseks ning haruldused on
paratamatult köitvad. Kahjuks kipuvad rariteedid nagu vaikus unustusse vajuma või lihtsalt
elupildilt kaduma, selle vältimiseks tuleks teadlikult nende osakaalu elus suurendada.
Enam kui üheksakümnel protsendil suhtlusajast ei edastata kummalegi osapoolele olulist
informatsiooni, kuid miks siis ikkagi suheldakse? On jäänud mulje, et tihtipeale teise inimese
tundmaõppimiseks või lihtsalt ajatäiteks, mõlemad põhjused tõstatavad aga probleeme. Kui
suhtlemise põhjustab soov teist inimest tundma õppida, siis kuidas saab õppida tundma