Oluline oli korrapärane maksude maksmine. Mesopotaamiast võtsid üle kiilkirja ja jätkasid sealseid ehitus- ja kujutatava kunsti traditsioone. Templeid nad ei ehitanud, sest olid tulekummardajad, kuid lossid olid uhked. Pärsia suuruse tõttu oli sellel neli pealinna: Susa, Persepolis, Ekbatana ja Babülon. Suurkuningas reisis pidevalt nende vahel. Riik oli jagatud asehalduspiirkondadeks ehk satraapiateks. Asehalduspiirkonnad järgisid üldiselt alistatud rahvaste elupiirkondi. Palju oli heas korras teid, et pidada ühendust riigi eri osade vahel. Asehaldurid olid enamasti pärslased. Nad kogusid makse ja juhtisid kohapealset sõjaväge. Tänu kohalike tavade austamisele, oli riik haruldaselt püsiv. Pärslaste usu aluseks on pühad tekstid ja püha raamat Avesta. See avastati 18. sajandil Indias. Usundis on eristatavad kaks järku: 1) tulekummardamine. Siia kuulub esivanemate hingede ja pühade loomade austamine. Kujuneb
neelavad infrapunakiirgust, mis põhjustab kliima soojenemist. Ilmekaim näide sellest on liustike ja mandrijää sulamine, millega võib kaasneda maailmamere taseme tõus, mis ohustab ulatuslike üleujutustega. Sõltuvalt ilmselt peamiselt päikeseenergia taseme kõikumisest võib Maa kliima ka jahtuda ja oluline osa mandritest kattuda jääkihiga. Kliima jahtumine kitsendab samuti inimkonnale sobilikke elupiirkondi ning keskkonna elukõlbulikuks muutmiseks tuleb kasutada energiat, globaalses mastaabis väga palju energiat. Kas inimkonnal on seda piisavalt ja milline on enim kasutatav energialiik? (Palumaa, 2012) PÄIKE – suurim ja parim jõujaam maailmas! Mõnikord on vanimad asjad ikka parimad, sest pikemalt kui päike ei taga meile keegi energiat, ja seejuures täiesti sõltumatult! Ilma päikeseta on elu maal täiesti mõeldamatu. Järelikult on loomulik, et ta suudab ka meie