Eesti kirjanduse ajalugu I
sellest tulenev üksindus- ja pidetustunne. Luulekogu pealkirja määratlemisraskus tõendab, et
tegemist on sümbolismile omase kujundiga, mis ei tähista, vaid vihjab-viitab millelegi, mis seostub
mitme tähendustasandiga ning ulatub väljaspoole reaalsust, inimese ja maailma varjatud olemuse
juurde. Etümoloogilisi orientiire pakuvad tuul ja tuuline maa, luulekogus valitseb nägemus tuultele
avatud, heitliku saatusega kodumaast. Elupidet otsides jääb peamiseks võimaluseks toetud just
sellele muutlikkusele. Poeedile tähendab see tulletallamist, tuulte teedel uitamist, vaimu-ja
hingekodu loomist iseendas. Tuulemaa kujundit on esile tõstetud kui Eestimaa kujundit. Seos
looduse, ühiskonna, maailmakõiksuse ja üksikinimese hingeelamuste vahel avaldub luulekogus
sümbolistlike vastavuste kaudu. Sümbolistlikus luules üldse, nii ka Suitsul tähtsal kohal loodus,
millele läheneb taasavastajana
annaabi.ee 
