Religiooni kammitsev iseloom avaldub aga selles, et religioon loob inimesele piire seoses inimliku naudinguga ning piiridest väljumine toob kaasa pahameele üleloomuliku jõu poolt. Üheks peamiseks põhjuseks, miks religioonid peale oma pikka eksistentsiaega ei ole veel välja surnud, võib pidada seda, et inimesed leiavad religioonilt suurt lohutust. Usk, et kuskil on keegi, kes jälgib ja soovib head, mõjub inimesele turgutavalt ja lootustandvalt nii rasketes eluperioodides kui ka igapäevaelus. Religiooni mõju inimeste jaoks ei ole aastate jooksul vähenenud, küll aga on tänapäeva muutlikkus maailmas hakatud hindama suuresti ateismi ja inimese nn ,,usku ainult iseendasse". Usk üleloomulikku jõudu misiganes religioonis loob aga inimesele suurema kindlustunde, mida ta võib- olla ei suuda ise endale pakkuda.
tunnetes, mõtetes, hoiakutes ja käitumises. Armastuses peitub nii jõudu kui ka nõrkust. See on inimese tunne, mida pole võimalik seletada ainult ühest vaatenurgast, sest iga inimene tunneb seda erinevalt ning väljendab seda tunnet erimoodi. On inimesi, kes usuvad armastuse jõudu ehk et armastus annab jõudu ja energiat. Et armastus toidab kogu universumi ja ta on elu kõige tähtsaim koostisosa. See annab jõudu elus jõuda eesmärkideni ja hoiab meele erksana ka kõige raskemates eluperioodides. Isegi kõige pimedama hetke sees on olemas armastuse element vajadus armastuse järgi, selle puudumine või igatsus luua armastust rohkem. Nii palju on planeedi energiast suunatud armastuse hankimise suunas. Ja samas on olemas ka hulgaliselt mõttevorme, mis muudavad armastuse kogemise väga raskeks. Samas on inimesi, kes elavad oma negatiivses maailmas, kus ei ole armastust. Nad lihtsalt ei usu seda, mida teised usuvad, sellese, mis peitub armastuses, mis on selle võlud ja ilud.
hingamine-regulaarne, sügav; pulss-regulaarne, aeglane; vererõhk-madalam ärkveloleku tasemest; psüühika hüpoteetiline sisu- harvaelavad elamused, kui, siis korduvad, mõttetaolised. Aktiivne uni - Aktiivse une osakaal sõltub inimese vanusest. Äsjasündinul on see ca 50% magatud ajast (seega umbes 8 tundi!), 2-3 aastastel umbes 25%, täiskasvanul 20% ümber. Minimaalne on REM- une osakaal kriitilistes eluperioodides 8-13 a ja 33-45 a. Siis magab inimene aktiivset und vaid 18-19% magatud ajast. (Une kogukestus väheneb 8-lt kuni 5-6 tunnini vahemikus 20.- 80. eluaastani). Silmaliigutused-kiired järsud liigutused; kehaliigutused- tõmblused üldisema madala toonuse foonil; hingamine- muutlik, pinnapealne; pulss- kiire, muutlik; vererõhk- muutuv; psüühika hüpoteetiline sisu- dramaatilised elamused unenäo vormis, visualisatsioon. Hüpnopeedia- unesõppimine
annaabi.ee 
