Eesti veed: Võhandu jõe lõik
lahinguplaane juba 13.sajandist saadik.
Samuti on omamoodi vaatamisväärsus uurimisobjekti ümbritsev loodus. Sealsed rohumaad
vahelduvad madalate võsastike ning andide rikaste metsadega, mis omakorda on põimitud
läbi suvilate ja elamute rägastikuga. Ka kõik minu lapsepõlve suved on möödunud just seal.
Võhandu kui veekogu on koduks 23 erinevale kalaliigile ning arvukatele taimedele,
selgrootutele ja selgroogsetele. Sealsetes vetes on kaitstud elupaigadpaksukojalisele
jõekarbile, kuna seal on talle sobivad elutingimused.
Uuritava jõelõigu ja üldse Võhandu kui Eesti ühe pikima jõe kohta oli üllatavalt vähe
materjali nii paberkandjal kui ka internetis. Mind pani ka imestama, et sellises suures teoses
nagu "Eesti jõed", mis on välja antud aastal 2001, ei ole paljudest Eesti suurematest ja
tähtsamatestjõgedest eraldi peatükke ja materjali, kuigi teos peaks kajastama kõiki Eesti
jõgesid