Kultuurigeograafia konspekt
Eesti külanimedes
kasutatakse enamasti sisekohakäändeid. Õigem on lähtuda kohapealsest tarvitusest. Vere lõpulised
kohanimed on levinud Kesk-Eestis enamasti. La lõpulised saaremaal. Ste lõpulised kagueestis.
Kohanimesid võib jagada mitmeti ning kohanimedes sisalduvad tihti viited ajaloo ning usu-ja haldusloo
alalt. Nt isikuloolised kohanimed Viru-Jaagupi (usuga), Roosna Prangli(mõisaomanikega), Kalevi, Koidula
(arvukad asunikutalud) Leningrad, Stalingrad. Nimed mis on seotud mõne eluolulise joonega või
avastamisel saadud muljetega, mis hiljem võivad ebaõigeks osutuda.nt Vaikne Ookean, Gröönima,
Vargamäed. Vahel piisab kellegi tujust ja arvamisest (Liibanoni mäed ja Rocca al Mare)
Jakob kents- uuris maastikulisi kohanimesid ja eelkõige kõrve nimelisi kohti. Kõrb, kõrve tähendus aja
jooksul muutunud. Algselt tähendanud põlislaant, tänase kõrbe tähendusse tulnud läbi piibli tõlkimise.
Hüpotees, et kõrve nimelisi kohti on rohkem piirkondades, kus on palju metsa
annaabi.ee 
