Venemaa 1917. aasta revolutsioonid ja nende põhjused
suuremale armeele üha rohkem tootma. Sisuliselt hakkas selline olukord lõpuks töölisrahvast
liialt kurnama, kuna üha vähemate vahenditega pidi üha rohkem tööd ära tegema. Tugevat
vastumeelt avaldas rahva seas loomulikult ka see, et elamistingimused olid vägagi kehvad ja
töötunnid liialt pikad. Kui töötunde oli Esimese maailmasõja eelõhtul veel ette nähtud 10, siis
keskmine tööpäev 1916. aastaks oli juba 11-12 tundi päevas, kusjuures töötingimused olid
halvad ning kohati eluohtlikudki, seda kõike ajal mil palgad olid aina langemas.21 Kõige selle
kõrval küsiti leiva eest veel hingehinda ning suur osa rahvast oli lihtsalt näljas. Nälg
omakorda kutsus esile mitmeid tööliste streike, kes nüüd enam mitte ainult ei nõudnud
majanduslikke vastutulekuid, vaid juba ka poliitilisi. Tsaar Nikolai II oli kõige eelpool mainitu
tõttu lõpuks 1917. aastaks kogu oma rahva viha pälvinud ning tema võimultkukkumine oli
juba põhimõtteliselt kindel.