Väetamine ja keemilised elemendid taimes
Mulla viljakuse üheks olulisemaks näitajaks on selles leiduvate organismide kogus ja
koosseis. Mullaorganismide biomassist moodustavad suurema osa mikroorganismid.
Mikroorganismid etendavad väga tähtsat osa süsteemi “muld-taim-väetised” toimimisel.
Mullaorganismide arvukus on mullas väga suur ja sõltub mulla kultuuristatuse astmest:
1g mullas on 1...10 miljardit mikroorganismi. Mikroorganismid on paljude biokeemiliste
protsesside toimumise aluseks mullas. Paljudel mullas elunevatel organismidel on võime
siduda õhulämmastikku. Kõige aktiivsemalt teevad seda liblikõieliste taimede juuremügarates
elavad mügarbakterid. Soodsate mullastikutingimuste (neutraalne mulla reaktsioon) ja
küllaldase energeetilise materjali (huumusrikas muld) olemasolu korral võivad liblikõieliste
taimede juurtel elunevad mügarbakterid siduda lämmastikku aastas 100...200kg/ha kohta.
Lämmastikku võivad siduda ka paljud mullas vabalt elunevad mikroorganismid, millised pole
annaabi.ee 
