Epikuros
arenemist. Väidetakse koguni, et tegelikult oligi filosoofia kui niisugune epikuurlastele üksnes
kõrvalharrastus, millega vajaduse korral püüti põhjendada ning õigustada nende poolt õigeks
peetud tegelikku elukäsitlust ning ellusuhtumist. Ehk ei olnudki epikuurlaste näol tegemist
filosoofilise koolkonnaga, vaid hoopis elujaatava maailmavaatena. Veel neljandal sajandil
pKr eluneb selle koolkonna kajastusi juba hääbuvas antiigis, olles soositud peamiselt
elunautlevate ülikute ringkondades.
Kanoonika
Epikuros on määratlenud filosoofiat ,,tegevusena, mis kaalutluste ja arutluste varal teostab
õnneliku elu". Filosoofia ülesandeks on Epikurose arvates aidata inimestel saada õnnelikuks,
vabaneda kannatustest: "Tühjad on filosoofi sõnad, kui nendega ei vabastata ühestki
kannatusest. Nagu arstiteadusest pole kasu, kui ta inimese keha haigustest ei vabasta, nii pole
ka filosoofiast kasu, kui ta inimese hinge ei ravi