Keskaja inimene
Sellele on iseloomulik maaomandi ja
naturaalmajapidamisega seotud poliitiline võim. Süsteem oli hierarhiline: ühiskonna erinevaid
kihte sidus omavahel kaitse , teeninduse ja usuelu vastastikune mõju. Ülemkihid tasusid oma
vasallidele raha asemel neile maakasutamisõiguse ja privileegide andmisega.
Hiliskeskajale iseloomulikud tunnused: katastroofid, konfliktid, mässud, usuline hüsteeria ja
maailmalõppu ootus muutis keskaja elu süngest lootusetusest särtsakaks elunaudingute
otsinguks. Keskaega kuulusid nägemused ja lood imedest (Päivi Setälä 1999).
4
2. Keskaja inimeste jagunemine
Keskajal võis eraldada inimesi enamasti kolme klassi: munk, rüütel, talupoeg.
Suurimat rolli mängivad siin vaimulikud ehk täpsemalt mungad, kelle põhifunktsiooniks on
palvetamine, mis annab neile kontakti jumalariigiga ja maapealse elu üle vaimse väe.