H.Hesse „Laulik“ ja A.H.Tammsaare „Kandlemängija“
muusikaga, ent Laulik oli ahne, ta tahtis olla luulekunstis teistest parem ja kuulsam,
ning selle tõttu oli õnnetu ta oli ise ennast hukutanud, sattudes omavoliliselt meistri
loitsu alla.
2) ,,Lauliku" sõnum seisneb selles, et vahel tuleb aeg maha võtta ja vaadata oma
elu võõra pilgu läbi ainult nii saab mõista, kui tähtis on elada hetkes ja väärtustada
seda, mis on, kuna miski pole igavene ja noorus möödub. Pooleliolevaid tegevusi ei
tohi pooleli jätta, kui nad on elumuutvalt tähtsad, nt abielu ja majapidamise
sisseseadmine. Kui elada unistustes, just nagu Laulik, jääb inimene lõpuks oma
unistustega üksi ja tal pole midagi paremat enne surma teha kui elule nukralt järele
mõelda ja ohata, et oleks võinud teistmoodi elada, ent muuta ei saa enam midagi.
,,Kandlemängija" seevastu õpetab, et heateo eest pole vaja tasuda, kuna vahel on
suurim kiitus mõistmine ja tunnustamine. Kandlemängija jäi kuulajate silmis ikka