Kodused stereotüüpilised soorollid ei toeta neid ja sellest tulenevalt ei lähegi tüdruk või poiss enda tegelikku kutsumust õppima, vaid naine läheb peale gümnaasiumi näiteks hoopis õmblejaks ja mees inseneriks. Need stereotüüpidest tulenevad normid toodavad juurde inimesi meie ühiskonda, kes ei tunne end siin hästi. Surutakse maha enda tahtmine, kartuses olla näiliselt erinev teistest ningmugavustsoon ja tunne olla ühiskonnaga ühtne sunnib neid eirama enda, kes teab, äkki elumissiooni. Tänaseks on aga stereotüüpilised erinevused tunduvalt ühtlustunud ja on olukord, kus ka mehed julgevad olla õrnad ja järeleandlikud ning naised visad ja domineerivad. Enam ei ole nii selget joont mees- ja naiste soorollide vahel kui seda oli ennem, kuid stereotüübi kaotamist eesmärgina ei tohiks võtta. Küll aga loodan, et olukord, kus ka naised saavad karjääri teha ning aastaid aastaid õppida, ei tekita seisu, mil
kinnitas ta. «Enamikule autistidele on igapäevane jutuajamine raske nad ei oska lobiseda,» seletas BaronCohen. San Franciscos asuva California ülikooli psühhiaater Glen Elliott väidab aga, et suurem osa geeniustest on sotsiaalselt saamatud ja kaasinimestega kannatamatud, olemata sellepärast veel autistid. «Kärsitus teiste intellektuaalse aegluse suhtes, nartsissism ja kirg oma elumissiooni vastu võivad kombineerudes muuta sellise inimese eraklikuks ja tal on raske suhtlemisega toime tulla,» ütles ta ajakirjale New Scientist.
annaabi.ee 
