Meie aja kangelane
parajasti seda jõel pesi, pidi laps terve päeva voodis pikutama, kuna midagi muud
polnud selga panna. Sõda möödus, tüdrukust on saanud austatud vanadaam ja ta on
õnnelik ja uhke selle üle, mis temast on saanud. Kuigi elu pole olnud magus, on
kangelaslik vaim hoidnud pea selge ja teiste aitamisega upitanud hädast välja ka
abistaja enda. Selliseid on vähe, kes peale sõda õnne leiavad enamuse viib
lahingumöll endaga kaasa, ent need, kes alles jäävad, on tõelised elumeistrid,
kangelased, kes meie aega suurepäraselt sisse sulanduvad.
Iga inimene on kangelane oma veidral moel, kes suuremal, kes väiksemal
määral. Heategu, mis saadetakse korda enne, kui mõistus järele mõelda jõuab, mis
vahepeal toimus, pole kuritegu pigem on julm jätta tegemata see, mis oleks võinud
kasulik olla. Laupäeva hommikuti Vanalinnas jalutades kohtab iseäralikku rahvast,
kes kuidagi standartsuse kirjelduse alla ei mahu. Ühel sarnasel suvepäeval kõndisin