Andrus veerpalu
oisipõlveaastaid, on tulevane olümpiavõitja ikka ja jälle teiste taga varjus. Esimese
korruse klassiruumiski istus ta aknapoolses reas eelviimases pingis. Ainus, millega ta
oma tollasele klassijuhatajale silma paistis, oli hea ujumisoskus.
Kätt ta vastamiseks igatahes tõstma ei kippunud.«Ta oli väga vaikne ja
tagasihoidlik,» meenutab Mikk, kes valiti tänavu Pärnu linna aasta õpetajaks.
Kuid kamraadideks olid Veerpalul erksad poisid. Ehk koguni elumehed. Sellised, kes
suitsetamisega klassijuhatajale sisse kukkusid. Veerpalu mitte. «Ju ei suutnud sõbrad
talle nii palju mõju avaldada, et Andrus nendega kõike kaasa teeks,» järeldab Mikk.
Olles lapanud vanu klassipäevikuid, langetab Mikk Veerpalu kohta kokkuvõtva
hinnangu: «Tavaline koolipoiss. Ega ta väga korralik ei olnud. Käitumine oli ju
rahuldav.»
Vana pildialbumit sirvides meenub Mikule suusavõistlus kooli staadionil, kus 7.