Majandus Põlluharimine Karjakasvatus Oliivikasvatus Turism Kalandus Maavarad: Magneesium Asbest Nikkel Boksiid Kasvavad Kreetal Banaanid Laimid Apelsinid Sidrunid Kreeka pähklid Oliivid Viinamarjad Dattlid Loomad Kri Kri Eeslid Lambad Koerad Kassid Karihiired Mägrad Keskonna probleemid Vee puudus Prügi Elumaa puudus Vaatamis väärsused Knossose paleed arheoloogiamuuseum Heraklionis Euroopa pikim kuristik Samaria
vljuvad kasvuhoonegaasid ei lase maalt tagasi peegelduvat piksekiirgust vlja ja see jb pendeldama maa ja atmosfri vahele. Lisaks hvitavad gaasid osoonikihti, mille kige tsisem koht on aina laienev auk Antarktika kohal, kus juba 30 aasta jooksul on sissetulnud suures koguses pikesekiirgust, mis aitab kaasa temperatuuri tusule ja on lisaks keskkonnale ning inimestele kahjulik. Selline tootmine tekitab jtmeid, mida pole vimalik panna kuhugi, Rikub ja reostab vett. Jtmed aga vtavad ra pllu-ja elumaa ning vee kasutusklbmatuks muutumine on sama hull probleem nagu Globaalne soojenemine. Kinnijnud piksekiirgus aga sulatab jliustike, aitab kaasa krbestumisele ja destabiliseerib leldist kliimat. Enim rgitakse jliustike sulamisest. Praktiliselt kogu Grnimaa ja Phjapoolus peaks ra sulama. Kindlasti annab ka oma ise Antarktika sulamine. Lppkokkuvttes peaks vesi maailmameres tusma ca 60 meetrit. See thendaks terves maailmas-nagu ka Eestist) arenuima piirkonna
1924-26 A.Nõmmiku EV mullastiku kaart- muldi eriistati peamiselt lähtekivimi järgi. 1946- 1:400000 mullakaart, 1947- algas suuremõõtkavaline kaardistamine 1:10000.MAADE MAKSUSTAMINE-maksustamine on erinev-asula maad, põllumajandusmaad, metsamaad, looduslik rohumaa, muu maa. Oleneb linnast või asulast, kehtestatakse baashinnad m2 kohta, linnad ja asulad on jaotatud tsoonidks, om õigus korrigeerida, riigikogu kinnitab. Kõige kallim ärimaa, odavam elumaa. Al 2002 on maksumäär 0,5-2% maksustamishinnast aastas. Jaguneb 0,5 riigile, ülejäänd kuni 1,5% kohalikule omval. HARITAVA MAA MAKSUSTAMISHIND.1)boniteet 5...25 hp Mh=[50*(B- 5)+L*1000]*A Boniteet üle 25 hp. Mh[300*(B-25)+1000+L*1000]*A(B-maa boniteet,L-lisakulude koefitsent,A-asukoha koefitsent)MAAILMA MULLASTIK- 1)lithosols-17,2%rendsiinid ja rankerid need on kivised ja õhukesed mullad,graniidil ja pael 2)ferrasols-16,9%troopikaala mullad 3)calcisols,kastanozems-15,7%kõrbelised ja
annaabi.ee 
