Tõde ja Õigus II Terve tekst
teatas, et kohv on laual, ning otse siinsamas algaski selle laviini liikumine, mis pidi hävitama
kõik.
Kõige pealt näis isand Mäebergile, et Liisi pöördus kohvilekutsumisega mitte niipalju tema enda
kui külalise poole. Naeratus igatahes ei olnud määratud temale kui majahärrale, vaid külalisele,
sest majahärrale polnud ta kunagi nõnda naeratanud. Liisi naeratas külalisele, nagu oleks see
tema uus majahärra ja nagu oleks endine juba surnud ja tema elulugugi juba välja antud. Nõnda
viirastus isand Mäebergile, kui naeratav Liisi, tema majalukk, seisis söögitoa ukse vahel, kust
hoovas magusat ja isuärritavat kohvilõhna. Ja äkki näis isand Mäebergile, et see on juba
ammugi nõnda, et see on selle külalise esimesest võõruskäigust nõnda, ainult tema, Tõnis
Mäeberg ei pannud seda varemalt tähele, nagu oleks tema nägemine ühe silma tõttu tõepoolest
pisut puudulik
annaabi.ee 
