Tiit Lauk humanitaar
Pisut paremini edenesid klaveritunnid Eva
Raudkats-Noormaa ja Ülo Topmani juures. 1913 sai ta konkursiga sisse Tallinna Peetri Reaal-
kooli ja kui see viis aastat hiljem jagunes Tallinna I Reaalkooliks ja Saksa Poeglaste Güm-
naasiumiks, jäi K. Strobel viimasesse. Pärast kooli lõpetamist 1923 siirdus ta Karlsruhe ülikooli
keemiat õppima, kuid õpingud jäid pooleli – muusika kutse oli tugevam.
Kuidas temast just trummimängija sai, sellest räägib ta oma oma elulookassetil: “Mina vahe-
tasin viiuli trummide vastu. Nimelt oli minu isa ostnud sügisel 3 terve puhkpilliorkestri pillide
komplekti ühelt Saksa sõjaväeorkestrilt, mis Saksamaal alanud revolutsiooni pärast koju sõitis.
Sealt sain suure ja väikese trummi, kaks timpanit (neid ma hakkasin kasutama alles 1931.
aastast peale oma orkestris). Suure trummi löökjala konstrueeris mulle Kristali muusikaäri.
Tom-tomide asemel kasutasin lihtsalt juurdemonteeritud tamburiine. Taldrikud olid päris head,