Eesti teatri ajaloo kevadsemestri eksamiküsimuste vastused
Tema arvamus:
sotsioloogiline teater peaks püüdma avastada tegelikkuses probleeme, millel lahendust ei pruugigi
veel näha olla. See teater ei alga mitte tekstist, vaid lavastajat erutavast probleemist. Tekstid
valmivad rööbiti lavastustega ning näitlejate osavõtul st rühmatöö põhimõttel. Tema teater on
dokumentaalne: tekste koostades kasutatakse dokumente ja andmeid, ka sotsioloogilisi meetodeid
(küsitlused, ankeedid, eluloointervjuud).
,,Olen 13-aastane", ,,Meie elulood", ,,Aruanne", jne.
,,Küüdipoisid" 1999. Esitas nende eestlaste mälestusi, kes olid sunnitud 1949. aasta
märtsiküüditamise aktsioonis abiks olema. Struktuur lihtne: vaheldusid monoloogid ja
ühislaulmised ja -tantsimised. Lavastus otsis vastust keerulistele eetilistele küsimustele: miks ei
hakatud vastu, milles seisneb nende noorte ajalooline süü, mil määral oli tegemist välise sunni, mil
määral inimese enda nõrkusega