18-19saj vene aeg eestis
Talupoegade olukorrale pidid tähelepanu pöörama nii keskvalitsus kui ka kohalik
aadelkond
Agraarolude viletsus tõi reforme Aleksander I ajal
1804. valmis I talurahvaseadus, mis kehtestas omandiõigused ja mõõdetud
koormised
Pärisorjuse kaotamine
1816 Eestimaal
1819 Liivimaal
Ainukesteks jäävateks piiranguteks olid mõningane liikumispiirang ja
elukutsepiirang
Vabastati ilma maata, seega pidid talud hakkama rentima oma maid turuhinnaga
Üleminekuperiood kuni 1830.ndateni
1849 seadus
Konfliktid eelmiste seaduste koha pealt aadlike hulgas (liberaalid versus
konservatiivid)
Üleminek raharendile
Talumaad ei tohtinud enam mõismaaks muuta
Omavalitsuse kujunemine
Mõis kui keskne haldav korraldaja 19.sajandil kujunesid kõrvale vallakogukonnad