Baturini tegelaste estetiseeritud kannatused
Siit saaks siiski ka edasi mõelda.
Batrian asetab enda samale tasandile Nikyase perekonna Didodega, kes lähevad vabatahtlikult
surma esteetilise rituaali kaudu. Tõsi, Batrian on mõistnud, et ilusad asjad ja kaunid vaated
uinutavad meeli. Ent Nikyas ei tarbi enam valmispakutut, etteantud vaadet. Ta on loonud oma
kunstiteose – oma kannatuste kaudu. Kannatus vabastab ta kitšist, reeglistatud kunstiteosest – ja
oma vabaduses loob ta uue elukunstiteose täpselt samade reeglite järgi. Need reeglid on ta nüüd
aga ise, omal vabal tahtel omaks võtnud – sellega on ta liikunud ühiskonna poolt kehtestatud
reeglitele tingimusteta, vägivaldse allutatuse juurest isikliku valiku maa-alale.
26
Sealsamas, lk. 188
“Eluvalu ongi eluvõlu” – seda tahab Batrian oma iseloodud, sissepoole suunatud
laserprojitseeringuga edastada. Selle teesi näol jõuab Batrian ka isikliku elutõeni. Batrian on