Eesti kirjandus 20.sajandi alguses
1929-1931 tegutses ,,Kirjanduslik Orbiit", mis oli esimene suur rühmitus pärast Tarapitat. Sinna
kuulus 18 autorit. Juhtivat osa mängisid Juhan Sütiste, Erni Hiir ja August Jakobson. Rühmituse
iseloomulikuks märksõnaks oli elulähedus. Eelkäijaid süüdistati elukauguses ja võõramaalisuses.
1934 kehtestati vaikiv olek. Kehtestati määrus millega keelati ässitavate, demagoogiliste
raamatute avaldamine ning kehtestati eeltsensuur. Riik tellis kirjanikelt positiivset elukujutlust ja
rahvuslikkust. Tuntuim teos sellest ajast Albert Kivikase ,,Nimed marmortahvlil".
Jätkusid romaanivõistlused. 34 aastal tehti võistlus, mille auhinnaks oli 10 000 krooni. 38 aastal
elustati võistlus taas. Selle võitis Karl Ristikivi teosega ,,Tuli ja raud".
1938 tõusis esile luuletajate rühmitus Arbujad.
Luule 1922-1944
1920 aastate alguse luuletajaskonna keskme moodustasid Siuru ajal esilekerkinud poeedid (Gailit,
Under, Semper, Tuglas, Adson, Visnapuu)
annaabi.ee 
