"elukujutamist" - 1 õppematerjal

Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu

traditsiooni ja kultuuri. Paraku läks nii, et mingist hetkest rahvuslikkus muutus sõimusõnaks (natsionalism!), selle alla võis panna palju mõisteid, mis polnud võimudele meelepärased. Liiduvabariikides enda iseärasuste arvessevõtmist oli kerge tagasi tõrjuda. Praktikas jäi ,,rahvalikkuse" põhimõte seega ühekülgseks ja kallutatuks. Kõige hullem oli seesama ,,tõepärasus" ja ,,enesekriitika". Tõepärast elukujutamist ei olnud, elu tuli kujutada niimoodi, paralleelselt sotsialistliku realismi kirjandusega. Nii, nagu elu võiks olla, mitte nagu ta on. See tähendas, et paljusid eluvaldkondi ajakirjanduse jaoks ei eksisteerinud või kirjutati ainult teatud aspektides, nii nagu valitsevale klikile vajalik ja meelepärane. Sama lugu on enesekriitikaga ­ kriitika on tõesti edasiviiv jõud, aga kriitikal olid väga kitsad piirid ees. Väga paljusid valdkondi, nähtusi, isikuid, ei tohtinud ajakirjandus puutuda