Referaat Toomas Karjahärmi`i raamatu "Oleviku minevikud" põhjal.
teaduslikke uurimusi. Sõna memuaar on pärit prantsuse keelest ja selle all mõistetakse
kirjutatud mälestusi endast, teistest, sündmustest, mida kirjutaja ise on kaasa elanud või pealt
näinud ja mälu järgi kirja pannud.
Keskajal läks memuaaride kirjutamine moodi esmalt Prantsusmaal seejärel ka Inglis- ja
Saksamaal. Keskaegsed kroonikad sisaldavad sageli autorite isiklikke läbielamisi ja nägemusi,
see puudutab ka nö Balti kroonikaid.
Esimesed Eesti elukroonikad said tekkida alles ärkamisajal kui selleks kujunesid maarahvast
eralduvas ja moderniseeruvas eesti ühiskonnas vajalikud üldkultuurilised ja hariduslikud
tingimused. Eelärkamisaja ja ärkamisaja vanemad tegelased kroonikaid ja autobiograafiaid ei
kirjutanud, seda tegid nooremad tegelased, kelle mälestused avaldati hiljem.11
1911. aastal avaldas eesti ajalooteadusele alusepanija Villem Reiman programmilise üleskutse
,,Ajalooliste mälestuste korjamine". 1912
annaabi.ee 
