Maadeavastused
toitu oli kõigile külluses. Inimkonna varajased ränded olid suuremad retked, kui kõik
hilisemad reisid kokku. Ajajärkude jooksul avastati ja asustati praktiliselt kõik
elamiskõlblikud piirkonnad. Esimestel teerajajatel, kellel ei olnud mingit ettekujutust sellest,
kuhu nad lähevad, sest keegi polnud seal varem käinud, järgnesid peagi teised. Nende liikuma
panevaks jõuks oli nii vajadus leida toitu kui ka suur uudishimu.
Inimesed liikusid ühest kohast teise parema elukota otsingul, mitte tingimata uurimise
eesmärgil. Uurimiseks oli erinevaid põhjusi: uue parema elukoha otsimine ja leidmine,
kauplemine, ka varastamine, kuulsusejanu, uute teadmiste hankimine ning usu levitamine.
Üks asi oli kõikidel maadeuurijatel ühesugune nad ei katkestanud sidemeid kodukohaga ja
nad tõid või saatsid kodumaale uusi teadmisi teadmisi maailma kohta.
Esimeste maadeuurijate motiivid ei olnud alati õilsad. Nende hulgas oli seiklejaid, kes