portaaliga kõvasti Sõpruse suurte sammastega portaalile alla. Õnnepalee- maja valmis 1910. aastal, olles algselt projekteeritud vineeri- ja mööblivabrikandi Carl Lutheri äärelinna suvevillaks. Juugendstiilis. Teise maailmasõja hakul tõstis nõukogude võim vabrikandi majast välja ning sellest sai 1940. aastal kuni 1944 aastani lastehaigla,Sõja lõpus hävines pommitamisel pea kogu hoone sisemus. Siis taastati see elukorteriteks ning 1956. aastal lastepolikliinikuks. Tallinna perekonnaseisuameti päralt on maja alates aastast 1983, kui ta läbis tervikliku uuenduskuuri. Hoone välisarhitektuuri ja ruumijaotust kohendas uueks otstarbeks arhitekt Ants Raid. Toompuiestee 6, esimene funktsionalistlik hoone Eestis, arhitekt Herbert Johanson. Valmis 1939. Ehitise puhul on tegemist silmapaistva arhitektuurse lahendusega eramu suure liiklustee ääres on säilitanud tänu müüridele privaatsuse. Funktsionalistlik.
Ruumi eenduvas seinas on neli avarat püstküliku kujulist laskeava. Ruum on kaetud silindervõlviga, mis kandis rasket veekindlat lage koos heiterelvade ja moonavarudega. Loewenschede algne platvormikorruse põrand ei ole säilinud, on vaid jäljed sellest torni viiendal korrusel. Tornikiivri ehitusaeg on teadmata, kuid 1738. aastal tehtud joonistel on see juba olemas.[1] Kui Loewenschede torn kaotas kaitsefunktsiooni, hakati seda 18. sajandi lõpul elukorteriteks ehitama. Seetõttu lammutati 3 alumise korruse sisevooder (Loewenschede III). 1842. aastal elas torni praegusel 2. ja 3. korrusel tuletõrjemeister Barth. 1870. aastal kasutas heas seisukorras torni tuletõrjemeister Wagner.[1] Kui Eestimaa kubermanguvalitsuse ehitusosakond küsis 1870. aastal Tallinna rae arvamust linnakindlustuste muinsusväärtuse kohta, vastas raad: "...kuigi linna ringmüür muinsusmälestisena märkimisväärne ja huvitav on, väärivad säilitamist