et kaotatud kee asenduseks uus osta ja omanikule tagastada. Puänt: kümme aastat hiljem, kui abielupaar oli oma elukorralduses suured muutused teinud ja naine kõvasti koduseit täid teinud ning võlad lõpuks makstud said, tuli välja, et laenatud kee oli hoopis võlts. 3. Miks Mathilde kannatas ja millest unistas? Ta kannatas, kuna tundis, et on sündinud peene elu ja luksuse jaoks, kuid sellist elu ta ei elanud. „Ta kannatas oma elukorteri vaesuse, seinte armetuse, sisustuse viletsuse ja mööbliriide inetuse pärast.“ Ta unistas luksuslikust majapidamisest, teenritest, uhketest ruumidest, peenetest roogadest, lauahõbedast, koketsetest salongidest, kus toimuks pärastlõunased vestlused sõpradega, tuntud ja otsitud inimestega. 4. Millise ohvri toob härra Loisel oma naise heaks? Ta annab talle oma püssi jaoks kogutud 400 franki, et ta saaks endale peo tarvis tualett osta. 5
Lossi neiu Sel ajal, kui Haapsalu loss Saaremaa piiskoppide valitsuse all oli, toonud üks doomiherra, kloostri valjude seaduste keelust hoolimata, ühe naisterahva, kes koorilaulja poisikese riidesse oli pandud, enese kaasas lossi. Kaua aega ei teadnud teised kirikuteenrid mitte, et koorilaulja poisike naisterahvas oli, aga viimati jäivad nad kahtlaseks ning kui piiskop Haapsalu tuli, teatati sellest temale ja ta laskis sel ajal, kui doomiherrad kirikus olivad, süüdlase elukorteri läbiotsida, kust poisikeseks peetud neiu naisterahva riides ülesleiti. Kohe kutsus piiskop kiriku nõukogu kokku, kes otsuseks tegi, et naisterahvas pooleli oleva kabeli müüri sisse peab müüritama ja doomiherra lossi vangitorni heidetama ning sääl lastama nälga suura. Piiskopi käsu pääle tehti kabelimüüri sisse paras õõnsus, pandi õnnetu neiu sinna sisse, anti tükikene leiba ja kruusi täis vett kaasa ja tehti müür ümbert kinni. Pisut
annaabi.ee 
