Erinevused piirkondades
pealinna- ja Tartu linnapiirkonda, sest muude piirkondade arenguväljavaated on
demograafilise muutuse tõttu ebasoodsamad. Siserändes tuleb kõige sagemini
esile rändesuundumus nende tagamaale ja ääremaa omavalitsusele on paraku
olnud negatiivne siserände saldo. Siserände suundumused tervikuna ja eeskätt
noorte siseränne on siiski üheks suuremaks regionaalse arengu väljakutseks
tänases Eestis . Noored 15-29 aastased on olnud kõige aktiivsemad
elukohavahetajad maakondade äärealadelt Tallinna ja selle tagamaale. Noored
lahkuvad kuna maakondades pole kõrgkoole ja edasiõppimisvõimalusi, ega ka
muid eduvõimalusi suuremate linnapiirkondadega ei ole Eesti rahvastiku
inimkapitali arengule iseenesest halb. Noorte rännete eeskujuks on suuresti
vanemaealised põlvkonnad. Oluliseks piirkondlikke arengutingimusi mõjutavaks
suundumuseks on tänapäeval üldised muutused rahvastiku igapäevases
annaabi.ee 
