Karl Ristikivi elulugu ja looming
Teda peetakse eesti kirjanduse üheks parimaks prosaistiks, A.H. Tammsaare on “Tule raua”
arvustuses teda kutsunud ka oma mantlipärijaks.
1943. aasta 27. jaanuaril langes mehest 4 meetri kaugusele pomm, mis ei lõhkenud. See pani
teda oma elu ümber hindama ning ta otsustas Eestist põgeneda Soome. Sealt pidi ta õige pea edasi
liikuma seoses Nõukogude Liidu nõudmistega Soomele. Järgnes põgenikelaager Rootsis, töö- ja
elukohaotsingud. Haridus geograafias võimaldas tal lõpuks leida töö geograafiainstituudis. Hiljem
töötas kindlustus- ja haigekassaametnikuna.
Veel Eestis elades ja töötades valmisid suvekuudel romaanid “Tuli ja raud” (1938), “Õige
mehe koda” (1940) ja “Rohtaed “ (1942). Tegu on triloogiaga, mis käsitleb linnastumise mõju
ühiskonna erinevatele klassidele. “Tule ja raua” ilmumisel šokeeris kirjandusringkondi Ristikivi