arusaam. Ükskõik, mis olukord on, arvab noor, et vanem valetab või ajab mingit ,,kägujaani". Noorem põlvkond arvab tihtipeale, et neil on õigus, kuid alati pole see nii. Enamasti on ikkagi vanemal põlvkonnal õigus. Kuid, millest need rasked erinevused tekivad ja milliseks muutub lapse suhtumine vanematesse? Kuidas me saaks erinevusi ära hoida ja suhtlemise lihtsamaks muuta? Me ju teame, et vanemad inimesed on alati olnud targemad ja elukogenumad, seda on ühel heal päeval ka üks noor, kui ta ise vanemaks ja elukogenumaks saab. Tavaliselt on emadel-isadel raske saada läbi oma lastega, sest põlvkondade vahe on suur ja mõlemad põlvkonnad on üles kasvanud üles eriaegadel. Samal ajal, kui meie 15 aastaselt kodus internetis istume, siis kolmkümmend aastat tagasi istus meie isa 15 aastasena traktoriroolis ja kündis pere kartulimaad. Kui peretütar kaks tundi omale meike, juuksevärve ja mingeid hilpe
olematuks vananemist. Ühiskond peab looma soodsaid võimalusi laste sünnitamiseks võib olla siis muutub midagi. Rahvastiku vananemine kui ühiskonna probleem - II Arenenud riikides on esile tõusnud seoses meditsiiniabi ja sotsiaalpoliitika arenemisega suur vanurite osakaal. Selline rahvastiku püramiidi ebaproportsionaalsus võib tekitada mitmeid ühiskondlikke probleeme. Traditsiooniliselt on austatud vanemaid inimesi, kes on elukogenumad ja kelle töö vilju me praegu tajume. Kuid olukord ei ole enam nii must- valge kui minevikus, tööealiste osatähtsus rahvastikust aina väheneb ja töölised peavad aina enam pensionäre üleval pidama. Samas ei ole helge ka praeguste tööliste ja tulevaste pensionäride elu, sest peamiselt arenenud riikides, kus on rahvastiku vananemine kõige suurem probleem on enamasti negatiivne või nõrgalt positiivne iive. Seega praegustele töölistele pensioni teenijaid vähe. Samas