Kõne maakohtade seisu kohta.
asi aga muutunud. Uued ehitised kerkivad aina linnadesse, äärelinnad liituvad juba suurte
linnadega ning inimesed vuravad maalt minema, jättes maha vanematekodud. Kurb on
vaadata, et linnades asenduvad vanad ehitused järk-järgult uutega, samas kui maal võib siiani
leida veel palju esimese Eesti aegseid talusid.
Ja just need talud ongi meie ühiskonna alus. Maal elav laps on rahulik, samuti saab ta juba
põnnist saadik töökogemusi. Ta ei pea elama selles linnakäras ja kohutavas elukiiruses, mis
valdavalt linnas on. Jah, tal ei pruugi olla poodi isegi 15 kilomeetri läheduses, kuid tal on oma
rahu oaas ja hommikune idüll.
Kohutav on mõelda, kui palju suletakse järjest maakoole, sest õpilasi on vähe. Aga kust
peaksid need õpilased sinna tulema, kui uusi töökohti rajatakse peamiselt linnadesse ning
nende vanemad töötavadki linnas? Samuti kaotatakse isegi postikontoreid, samas toetatakse
juba Interneti ühenduse paremat levikut.