Seejuures tuleb arvesse võtta, et . 3 Siiri Velling (Tartu Ülikool), 2011 Keskkonna analüüsi valdkond hõlmab nii loodus- loodus kui tehiskeskkonda, globaalseid keskkonnaprobleeme ja inimkeskkonnaga seotud küsimusi; õhu, vee ja pinnase analüüse ning muidugi elusorganismidega ja nende elukeskkondadega seotud küsimusi. Keskkonna analüüsis uuritavad ühendid, analüüsimeetodid ja nende omavaheline seostumine on toodud alljärgnevalt: Millised võivad igale indiviididel tunduda olilisimad keskkonna analüüsi objektid igapäevaelus? JOOGIVESI ja pinnasevesi. Saasteainete piirmäärad on määratud seadusandlusega: Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord (Vabariigi valitsuse 31.07.2001.a. määrus nr.269) https://www.riigiteata https://www
(taimtoidulistel imetajatel), tarkusehambad, karvkate jms. Konvergents ehk sarnastumine- süstemaatiliselt päritolult erinevad liigid omandavad samas keskkonnas sarnaseid jooni nii ehituselt kui talitluselt (nt: imetaja, roomaja ja kala- delfiin, ihtyosaurus ja kala) (kahepaikne, roomaja ja imetajal vees silmade ja ninasõõrmete paiknemine). Divergents ehk eristumine- sarnase päritoluga isenditerühm eristub seoses elukeskkondade erinevusega. Imetajate eristumine seoses erinevate elukeskkondadega, imetajate jäsemete eristumine, vees, pinnases, puudel ja maismaal elutsevad imetajad. Vees elavad vaalad, koopas/puuotsas käsitiivlaised. Võrdlev embrüolooiga- kõrgemate organismide arengu algusjärkudel korratakse lühidalt ja kiirelt liigi evolutsioonilist kujunemislugu (sammaltaimede arengujärgus on eellniit, mis viitab põlvnemisseosele vetikatega), inimese areng (nt sügoot on seos ainuraksetega, rakkudekobar 68
annaabi.ee 
