Inimesele on oluline puhas põhjavesi, kuna merevesi ei kõlba ei joogiks, ega ka söögi valmistamiseks. Juhul kui põhjavesi reostuks näiteks inimtegevuse tõttu sinna sattunud lisandite mõjul, oleks reostust väga raske kõrvaldada, aga inimesele ei oleks enam puhast joogivett. Kuid samas ei mõtle keegi midagi ära visates, et ehk võib selle tõttu minu elus konkreetselt midagi muutuda. Tähtsat rolli, looduse eskisteerimiseks, mängib ka merevesi. Merevesi on elukeskkonaks, inimesele tähtsatele loomadele, kaladele ning taimedele. Kui hävib elukeskkond vees, hävib ka Maa loodus. Inimene aitab elukeskkonna hävimisele vees hoogsasti kaasa. Elavaks näiteks tuues suured naftatankerid ja muud laevad, kes oma risu ja reostust avamerele maha jätavad. Reostusel on kõige suurem oht hävitada veeloomade ja taimede elu. Reostuse likvideerimiseks pole aga alati piisavalt vahendeid ja võimalusi, et seda kiiresti teha. Nii saavad väga tihti kahjustada just merelinnud
hulka atmosfääris suudab inimtegevus mõjutada ainult kaudselt. Maakasutuse muutused ja metsade raiumised muudavad aurumist, atmosfääri saastamisega lisandub kondensatsioonituumasid, mis soodustavad sademete teket. Fossiilsete kütuste põletamine suurendab süsihappegaasi hulka atmosfääris. Kariloomade arvu kasvuga kaasneb suurema koguse metaani atmosfääri sattumine. Atmosfääri tähtsus: Tagab elu võimalikkuse Maal -hingamine, põlemine, hapnik, fotosüntees. On elukeskkonaks lindudele, putukatele, eostele. Toimuvad kliimaprotsessid ja kujuneb ilm tuuled ja soojusvahetus, veeringe ja sademed. Tagab keskmise temperatuuri loodusliku kasvuhoonefekt, vähendab ööpäevaseid temperatuurikõikumisi süsihappegaas. Kaitseb maad 1) Kosmiliste taevakehade eest 2) UV-kiirguse eest . Lämmastikuvaru vajalik taimede kasvuks. Võimalikud keemilised reaktsioonid osksüdeerumine.
annaabi.ee 
