"elukatomp" - 1 õppematerjal

TÄNAPÄEVA EESTI INIMESE KUJUTLUS HALDJAST EHK KES HALDJAS ON OLNUD JA KELLEKS TA ON SAANUD

nat’i, “/.../ kes lapsi varastab, kui need lähevad omapäi suplema merre, kuid võib kiskuda neid ära ka karvupidi.”( Masing 1998:155) Nat’e leidub ka järvedes, jões, kaevus või mujal vetes. Nat’i välimus on hirmu äratav: “/.../ suur ja jäme, suure pääga nagu karu, suured maharipnevad kõrvad nagu lontkõrvadega koeral, silmi ja nina pole olemas, või pole neid näha. Viimati väidetakse, et ta olevat üldse ilma pää, silme ja kõrvadeta, kole ja jäme elukatomp nagu pakk. Teda nähtavat musta hunniku, kala või millegi näol, olevat hobusetaoline, suure sabaga, millele ta laskvat istuda lapsi.” (Masing 1998:155). Venelaplastel oli veehaldjas, kellega lapsi veest kaugemale peletati. Ta napsas lapsi nii ujumast kui ka venest. Lapsed ei tohtinud minna õhtul rannale tema öörahu rikkuma. Sama haldjas kaites ka vesilinde ning uputas selle, kes neid ahistas (Masing 1998:123). 8 “/..