Eesti kirjanduse ajalugu II
Välditi modernismi
mõistet. Lugejaarvamusest sõltus palju. Narratiivi areng: ühelt poolt igatseti tagasi
minevikku, samas aga vajadus edasi minna, paratamatus. 40-50. Nostalgiline ja
kannatusromaan. Pikk proosa romaanid.
40.-50. Sõja- ja põgenemisromaanid, mille ÜL polnud seotud kunstiga, omal ajal tegemist
teraapiaga, hilisema lugeja jaoks info edastajana sellest valusast perioodist. Osa neist
romaanidest keskendub inimpsüühikale, esitab elukaost inimteadvuse vahendusel,
tagasivaatena põgenikelauevalt või laagrist. Teine, kiirerütmiline laad keskendub pigem
tegevusele, ei hooli inimhinge keerukusest, vaid näitab sündmuste katkematut, pääsematut
kulgemist. Arved Viirlaid "Ristideta hauad" 1952 tegemist suletud, nõukogude
okupatsiooni paines eestiga, kus ring tõmbub algul end suht vabalt tundnud tegelaste
ümber üha koomale. Pingutused pole suunatud mitte enam riigi vaid üksikinimese