kellel väljakujunenud kehalüli kohta kaks paari jalgu. Tuhatjalgsete jalad liiguvad piki keha lainjas koostöös. Illacme plenipes- Californias elav suurima jalgade arvuga tuhatjalgne. Tollipikkustel emasloomadel ligi 600 jalga, isastel piisab aga vähematest. Illacme plenipes Tuhatjalgsed Jalarohkus on tingitud maa- alusest eluviisist ja vajadusest pidevalt ronida. Kehakarvad toodavad siidi. Silmadeta elukal aitavad teed leida suured sarved. Suu on vähearenenud. Allikas: EurekAlert! Pimekalal on sisemine kell Valguse muutumisest seavad loomad paika oma ööpäevarütmid. Palju küsimusi aga on tekitanud, kas ka igipimedas elavatel loomadel on ka kell. Küsimusele vastuse leidmiseks on tehtud katseid. Vastuse leidmine küsimusele Uuringutest selgus, et tõepoolest on selline kell ka igipimedas elavatel loomadel.
Ta võis jahtida koos teiste liigikaaslastega, arvatavasti lamades varitsedes saaki. Esijalad olid väikesed, kuid lihaselised, kõigi kolme sõrme otsas oli 25 cm pikkune terav kaardus küüs saagi hoidmiseks. Võimsaid lõugu ääristasid rohkem kui 70 teravat 8 cm pikkust hammast. Liikuvad liigesed ja elastsed sidemed Allosauruse lõugades ja koljus paindusid, et aidata hammastel tirida ja lõigustada saak. Paindlikud lõuad avanesid laialt, et võimaldada elukal suuri lihasuutäisi neelata. [3] ANKÜLOSAURUS Viimane ja suurim tankitaolistest soomustatud dinosaurustest, Ankülosaurus (tähendades "sitke roomaja"), oli hästi kaitstud suurte lihasööjate eest. Tema külgi kaitsesid suured luised plaadid, millel olid tõenäoliselt lisaks veel sarvelaadne kate. Kolju oli jäme, kahe terava sarvepaariga pea taga. Selgroolüli sabapoolne osa olid sitke nagu hokikepi vars, samas kui saba ise oli painduv
annaabi.ee 
