"elukadu" - 1 õppematerjal

Eesti Kirjanduse Ajalugu II

Välditi modernismi mõistet. Lugejaarvamusest sõltus palju. Jutustuse arengus igatseti ühelt poolt tagasi minevikku, teisalt oli paratamatu vajadus edasi minna. 1940.–50ndatel kirjutati nostalgilisi ja kannatusromaane. Pikka proosat nimetati romaaniks. 1940.–50ndatel ilmusid sõja- ja põgenemisromaanid, mille puhul oli tegu teraapiaga, hilisema lugeja jaoks info edastajana sellest valusast perioodist.  Osa neist romaanidest keskendub inimpsüühikale, esitab elukadu inimteadvuse vahendusel, tagasivaatena põgenikelaevalt või –laagrist.  Teine, kiirerütmiline laad keskendub pigem tegevusele, ei hooli inimhinge keerukusest, vaid näitab sündmuste katkematut, pääsematut kulgemist. 1952 Arved Viirlaid “Ristideta hauad” räägib suletud, nõukogude okupatsiooni paines Eestist, kus ring tõmbub koomale algul end vabalt tundnud tegelaste ümber. Pingutused pole suunatud mitte enam riigi, vaid indiviidi päästmisele, mis