Stress ja depressioon
(Viilma, 2003).
Depressioon on ükskõiksus elutu maailma vastu ja ülitundlikkus elusa maailma suhtes. See
tähendab: sellest, mis enne oli armas, on nüüd ükskõik, aga selle, kes enne oli armas, tapaks
oma ülisuureks kasvanud armastusega kasvõi ära. (Viilma, 2003)
Materiaalsest omandist õnne otsinud inimene pettub ühel hetkel, sest ta on tahtnud head, aga
saanud halba. Halva tasakaalustamiseks tahab ta veel rohkem head, mistõttu saab ka rohkem
halba ja tema elukaalu materiaalse poole kaalukauss vajub veel rohkem maad ligi, tõstes
vaimsuse kaalukausi taeva alla. Nii muutubki maine liiga maiseks ja vaimne liiga vaimseks,
mis tähendab, et oma eluga mittetoimetulev inimene muutub ülitundlikuks. Ülitundlikkus on
tundelisusega liialdamine, pisiasja suurena tundmine, selle tundmine, mida veel olemaski
pole. Sellist ülitundlikkust nimetatakse sageli vaimsuseks. (Viilma, 2003)