Maailmakirjandus IV. Loengute lühikonspektid
Küllap mõtles ta: „On vast tõuse ja
langusi! On vast ebaõnn!“ Küllap juurdles ta, mis on kõigi tema katsumuste mõte; ta ei
võinud teada, et see on toonekurg. Kõigis vintsutustes hoidis ta aga silme ees sihti, miski ei
sundinud teda ringi keerama ja koju minema; ta lõpetas töö, ta jäi truuks oma usule. See mees
sai oma tasu. Hommikul nägi ta toonekurge. Küllap naeris ta siis laginal. /…/ Kas näen mina
ja kas näevad teised toonekurge, kui mu elujoonis valmis saab?“
Kõik Dineseni lood tegelevad põhimõtteliselt sellesama teemaga: selle hetke, selle
vaatepunkti võimalikkusega, kust maailma kaootilisust, mõttetust, kannatust nähakse läbi
kujutlusvõime ja iroonia prisma. Jõud, mis tema tegelasi juhib, on seesmine ja väline
ühekorraga – kui keegi on oma Loole, oma saatusele truu, siis on ta ka endale truu. Dineseni
puhul on oluline, et tegelase enesemõistmine tuleb läbi Loos osalemise, paljas enesevaatlus
seda ei anna