Filosoofia ja ühiskonna arengu paralleelid tööstuslikust revolutsioonist vesinikpommini
lapse, vend magada õega ja mõrvar austada oma tööd. Maailmas, kus keegi ei võlgne midagi,
on lubatud kõik. Pole imestada, et Stirnerit vihkas Marx ning temast vaimustusid
individualistid ja post-anarhistid, kelle jaoks pole esmatähtis ühiskonnakord kukutada, vaid
seda ära kasutada. Raskem, kuid Stirneri mõistmiseks hädavajalik, on tunnetada tema
9
loomingu humaanset elujaatavust. Pöördun kontrasti mõttes tema essee ,,Hariduse valest
põhimõttest" poole, mis ilmus vahetult enne ,,Ainust ja oma": ,,Olles midagi võrratut, tood sa
esile midagi võrratut: kui sa oled ,,igaüks täiuslik iseendas", siis on täiuslik ka sinu ühiskond
ja suhtlusringkond.".
Kuid Stirneri kaunis paradoksaalne käsitlus ei muutnud olematuks tõsiasja, et elada tuli siin ja
praegu; üha kärarikkamas ja sisepingelisemas ühiskonnas, kus mitte sugugi kõik polnud
täiuslikud. 19