Filosoofia gümnaasiumile
kirjeldamatust e ülimast reaalsusest.
Bergson loob elufilosoofia võideldes evolutsiooniteooriaga. Elu on midagi enamat kui ettekujutus
füüsilisest maailmast, mille annab meile mõistus. Mõistus ei vasta elu dünaamilisusele. Bergson
võtab kasutusele mõiste 'eluvool', mille peamiseks tunnuseks on kestvus. Eluvool on oma olemuselt
loominguline, säilitades vana ja kandes seda tulevikku. Kestvust saab aga tabada ainult sisemiselt,
seda pole võimalik mõõta. Elu kannab eluimpulss (elan vital), mis avaldub kolmes vormis: taimed,
loomad, inimesed. Loomi juhib intstinkt, inimesi aga intellekt. Intstinkt on elule lähedamal,
loomulikum, aga intellekt suudab iseend kõrvalt vaadata. Intellekt ei suuda aga elu sisemist osa
tabada. Bergsoni hinnangul on kahte sorti ühiskondasid: suletud moraali ühiskond (üksikisikule
dikteeritakse tema eluhoiakud ette) ja avatud moraali ühiskond (rajaneb vabadusel, armastusel ja
eeskujudel)