ALEKSANDR SERGEJEVITŠ PUŠKIN
Puskin oli tõeline
romantismiajastu inimene, kes leidis, et luule on seal, kus on vabadus ja vastupidi. See veendumus
lähendas Puskinit dekabristidele. Ta käis läbi peaaegu kõigi Hüvanguliide silmapaistvamate
tegelastega.
Sellel perioodil kirjutas Puskin kaks poliitilist programmluuletust: "Küla" ja oodi "Priius". "Küla"
kujutas pilti pärisorjusest ning lõpeb üleskutsega vabastada talupojad. Puskin ei kirjeldanud selles
luuletuses midagi lugejate jaoks uut, kuid ta õpetas nägema eluharjumustes peituvat halba, äratas
uinuvais hingedes hukkamõistu, näitas, et patrioodi kohus on kurjust ja ebaõiglust taunida, mitte
sellega leppida.
Oodis "Priius" kirjeldab Puskin öist Peterburgi ja mahajäetud tsaarilossi, mis sai isevalitsuse
kukutamise sümboliks. Nagu Hüvanguliidu liikmed, eitas ka Puskin isevalitsuse despotismi ning
ülestõusnud rahva vägivalda. P. nägi väljapääsu ranges seaduslikkuses, mis kaitseb vabadust nii
türannide kui rahva vägivalla eest.