Oskar Luts
äärde on tekkinud suured lumihanged... Õhtutaevas õhetab ja heidab lumele punaseid jooni ... On
saabumas uus inimene siia õelusepessa".
Nende sõnadega meenutab Luts oma sündi Posti talu vihusaunas, kus ta esimest korda ,,päikest... õigemini
küll - lambi valgust" nägi 26. detsembril 1886. a. (7. I 1887). Ja paari nädala pärast anti talle Palamuse
kirikus nimeks Oskar. Hiljem on kirjanik korduvalt peatunud oma sünnipaiga, vihusauna juures, et harduses
tagasi mõtelda oma eluhakule.
Oskar Lutsu isa Hindrik Luts tegi puutööd. Ta oli ehitusmeistreil abiks majade ehitamisel ja valmistas puust
majatarbeid. Pikkade kaalutluste järel tärkas tas mõte - asutada kingsepatöökoda. Selleks palkas ta Tartust
paar kingsepaselli, nende nõuandel muretses tarvilikud tööriistad ja naha ning pani töökoja käima.
Kingsepaameti õppis ettevõtja Luts oma sellidelt selgeks. Töökoja tegevusel polnud aga väljaäärses
annaabi.ee 
