Elu kutsub meid hetkest, mil oleme mratud alustama uut elulugu,milles tuleb ette nii mnigi raske etapp. Mis mjutab inimeste valiku tegemist ja elukutse valimist? Elu on nagu raamat, mille peategelaseks on autor ise. Kui alustame raamatu esimese leheklje lugemist, ei tea kuidas sealne tegevus kulgema hakkab ja millega lpeb, samamoodi on inimese elugagi. Hetkest, mil snnime laia maailma, ei tea me millised seiklused meid ees ootavad, saame vaid oletada ja unistada, kuidas me tahaksime, et meie elu kulgeks.Tehes oma valikuid ja otsuseid, kies oma rada, kirjutademe justkui enda eluraamatut iseenda kekirjaga, lisades sinna pilte ehk mlestusi, mis jvad alatiseks meelde. Inimene saab otsustada milline on tema minevik, olevik ja tulevik, tehes erinevaid otsuseid pevast peva. Kindlasti heks raskemaks otsuseks on just elukutse valik
Uudiste vaatamise poolt olen kindlasti ka ise vaid nii saab kõige kiiremini teada päeval toimunust, sealjuures ka pilti näha. Loodussaated on tõesti põnevad. Näinud erinevate loomade elukombeid ning saanud professionaalset infot, kuidas erinevate loomadega looduses neid ärritamata käituda, on vajalik. See sunnib ise uut infot otsima ja lisalugemist hankima. ,,Seebioopereid" ma ei vaata. Need võtavad nii palju aega ja milleks on vaja teada teiste eraelu. Oma elugagi on küllalt tegemist. Kahju, et minu eakaaslaste hulgas on teiste ellu süüvijaid. Multifilmid on osalt lõbusad, aga kui olin pisem, siis olid lastesaated palju südamlikumad ja soojemad. Kui nüüd vahel neid vaatama jään, siis kurvastab, et liiga palju on sõdimist, paugutamist, verdki ... Kas need ikka arendavad mudilasi, missugune on nende kasvatuslik väärtus, kellele neid vaja on ... Arvan, et niisugused tuleks ära
annaabi.ee 
