Keskajast renessanssi. Kuidas muutus inimene ja tema maailmanägemine?
See tuleneb Ágnes Helleri sõnul sellest, et -
"ühiskonnas, mis ehitas ennast üles, muutis ennast ja jutustas endast, tekkis nii palju
erakordseid isiksusi. Dünaamiline inimesemõistmine asendas staatilise. Uus inimene, uusaja
inimene oli lakkamatus valmimisprotsessis, ehitamas omaenese isiksust ja olles ise sellest
täiesti teadlik. See ongi "renessansi inimene"".
Näide maksuaruandest, kuhu on pikitud inimeste elufragmente: "1480. Aasta katastris teatab
üks laostunud Firenze puusepp: "mul pole enam töökoda, sest ma ei jõua renti maksta",
lisades, et tema poeg "teenib haiglas ja õpib arstimist ega saa palka"" (Garin 2010: 7).
Renessanss tähendas muutust inimeses endas, nagu ka ühiskonnas kus ta parasjagu elas.
Inimtüübid muutusid koos inimestele suunatud ülesannetega. "Mõeldagu kasvõi sellele,
kuidas XV sajandil omandasid mitmes linnriigis üha suuremat kaalu teatavad
annaabi.ee 
