Üldine Teatriajalugu I
Dramaturg jätab mingid õhuaugud
lavatööks. Need on dramaturgide loomingus vältimatud. Dostojevski aga armastas tihedat kudet,
ta teadis täpselt mida ta tahab öelda, ei saanud jätta mingeid tühimikke. Ta pidi selle skeemi ise
lõpuni mängima. Ta tegutseb nagu lavastaja. Kirjutab romaanis seda lõpptulemust. Kui ta oleks
andnud skeemi, siis ta poleks saanud edasi minna. Ta luges palju ajalehti, Kriminaalkroonika ta
lemmikrubriik elufaktuur, mis juhtus ja kellega. Ta oli ka dektetiivzanri üks loojatest. Tema
romaanid tihti üles ehitatud nagu dektetiivzanril.
Ta käis ka regulaarselt teatris. Oli suur teatrisõber. Vodevill on lugu sellest kuidas üks poeb
laua alla ja teine tõmbab ta sealt välja. Melodraamas kurjategija jne. Nendele zanritele omane
sisene intensiivsus, efektsed poosid, intensiivsed kired jne seda näeb ka Dostojevski
romaanides